INIMHINGE ANATOOMIA. Mida tunned praegu, INIMENE? Kuhu oled teel? Kas ehitad üles või pühid maamunalt oma vihaenergiaga kõik, sest enese sees pole jaksu seda raskust enam kanda?…
Vahel kuulen tuuli inimkeeli heitlikult anumas ja palumas, et inimene peatuks… aga me EI KUULE… sest hirm ja viha on sulgenud südamed, avanud meie sisemised uksed roiskunud, tervendamata ja allasurutud tunnete väljutamiseks välismaailma, mis lisab jõudu hävitavale vägivallaenergiale me ümber…
Me kõik võtame osa selle maailma loomisest, mis meid ümbritseb. Isegi kui me sellest teadlikud ei ole. Meil on ALATI VÕIMALUS TEHA VALIK, kas võimendada seda vägivaldset energiat läbi oma mõtete, sõnade ja tegude või mitte. Kas me soovime jätkuvalt kaasa aidata vägivalla levikule meid ümbritsevas maailmas või mitte? Kui me vägivalda toita ei taha, siis tuleb alustada kõigepealt iseendast ja tervenda oma läbitöötamata viha, frustratsioon, iseenda ja teiste süüdistamised… Tööriistasahtel on avar, kui on soovi ja tahtmist ümbritsevat maailma luua selliseks, kus endal ja teistel õnnelikuna hea elada on. Inimene on rohkemat, on vägevam ja võimsam kui kogetavad negatiivsed tunded. Teadlikult energia muundamine iseendas aitab meid ennast ja puudutab tervendusega ka ümbritsevat maailma.
Viha ja vägivallaga manipuleerimine ei ole erinev hirmuga manipuleerimisest. Kui langeme selle küüsi, siis hävitame ennast ja end ümbritsevat. Me ise loome oma reaalsust ja kollektiivselt loome me kollektiivset reaalsust. Kui anname kõik koos oma väe viha ja vägivalla teenistusse, siis ei saagi maailm meile rahu ja armastust vastu peegeldada. MEIE KÕIGI SISEMISEST RAHUST SAAB ALGUSE MAAILMARAHU! MEIE KÕIK VASTUTAME KOLLEKTIIVSELT RAHU tagamise EEST!
Kui suudame astuda viha tervendamisest järgmise sammu edasi, leida kaastunnet, mõistmist ja armastust iseendas, jagame vägivaldsele energiale vastumürki. See on ainus viis MUUTA MAAILMA, milles elame. VASTUTUSE ISEENDA MUUTMISE EEST SAAB VÕTTA IGAÜKS ISE! Iga väiksemgi vägivallaakt, vihamõte või -sõna levitab ja toidab suurt vägivalda ja viha.
Millist energiat loome endas ja saadame väljaspoole iseennast? Kas me soovime toita vägivalda? Ehk oleks meil aeg rohkem hakata suunama oma energiat kaastundele ja armastuse energia saatmisele kõigile neile, kes kannatavad vägivalla all ja LOOBUDA iseenda vihaenergia katla kütmisest, et toita suurt viha ja vägivalda ümbritsevas maailas…
Kui me ise ei suuda enda sees olevat vägivalda tervendada, siis kuidas saame seda kelleltki teiselt oodata? Kuidas saame eeldada, et maailm muutub, kui me ise ei ole nõus muutuma?
Jah.
Alguses oli Sõna.
Ma kuulsin ja ärkasin.
Veel unenäosegasena
toahämaras märkasin —
mu sängil istus üks
ingel.
Ta vaatas mind vaikides —
mispärast, ma polnud kindel.
Ta vaade mind valitses.
Ma tajusin vaikset uut vaimu
mind, vaevatut valdamas.
Sain sõnatult aegadest aimu,
mis maailmas algamas —
ja ometi polnud see kartus,
vaid teadmine — rahulik ring,
jah, valmidus,
armastustarkus.
Siis silmile suudles ta mind.
Ta huuli tundsin vaid hetkeks
ja joovastust — taevalik and! —,
veel teadmata, kui
rängaks retkeks
ta oli mind õnnistand.
Ma nägin unes — Saatan kõneles
Su häälel. Keset aeglast hävingut,
kesk rususid ta andis mulle nõu,
klaasnõu ja ütles: “Hoia.
Siin on surm.”
Kahe kuldlöögi vahele mahub
vabalt kogu su elu,
üürike armuaeg —
trots,
joovastus, valu ja rahu.
Armust on antud see.
Sünnist saati saatust sa kannad
salapaelatsi kaelas kui kallist
talismani, kus tallel
armust kantud su tee —
tõeotsing,
otsus ja ots,
põrmust kui võetud kee.
/Pühitsus … Doris Kareva/
