Öös on asju… seisin pärast Kuuretriiti Kalamaja tänavaserval, õhtusöögi ajavöönd ammu ületatud. Olin oma Elu järjekordselt nii elusaks elanud, et peale hommikupudru ja ühe õunaviilu lõuna ajal, ma rohkemat süüa ei jõudnudki. Aga mis siis ikka, Elu on mind varemgi toitnud energiaga, mis paitab hinge ja hoiab südame toimimas puhta ja siira rõõmukütuse peal. Ja see kütusepaak ei saa kunagi päris tühjaks, sest nagu Sõpruse Puiestee laulab: “Ma olen õnnelik, sest inimesed on nii ilusad ja head…” …. Päriselt ka on, nii head ja ilusad, minu ümber ja minuga, minu enda loodud Galaktikas…
Ja siis TA TULI, mitte valge hobusega, vaid jalgrattaga… Laotas mu ees pakkepaberi vahelt piiluvad kaks lavaši valikuvõimaluseks ette ning teatas välismaa keeles: “Kas te sooviksite ühe saia endale võtta? Nad annavad alati mulle kaks, aga ma vajan vaid ühte.” “Olete te kindel?” “Jah, täitsa kindel”, vastas mees ööpimedusest ning ulatas mulle … kujutage ette!! AHJUSOOJA!!! lavaši näppude vahele. Ei ole see saialine mu menüü valikusse enam ammu sattunud, aga see lavaš ei olnud lihtsalt lavaš, see oli AHJUSOE LAVAŠ!!, millel oli tänulikkuse ja inimesedonilusadjahead maitse. Jah, just sellist Elu ma tahtsingi, ise olen olnud selle Looja ja nüüd elangi oma LivingMyDream Elu, sest inimesed minu ümber on ilusad ja head❤
