Novembri alguses pöördus minu poole üks armas naine, kes jagas minuga oma ideed kirjutada raamat, milles ta soovis kajastada ka minu LUGU. Kes ma olen ja millega tegelen. Esiti olin pisut tõrges, sest aega nappis oma põnevate tegevuste kõrvalt ja ma kuidagi ei tundnud vajadust ennast kellegi raamatu kaante vahele laiali laotada. Kolm kuud hiljem otsustasin siiski kirjutada talle ja Sulle, kes Sa seda kirjatükki jaksad lõpuni lugeda. See on minu LUGU. Lugu, mis mahtus kahele A4-le, aga milles on üksjagu aastakümneid. Seal on minu ELU, mis tõi mind tänasesse päeva… Ehk kajab miskit tuttavat siit Sullegi vastu…
? ? ?
Mulle ei ole kunagi meeldinud end tutvustada tiitlite kaudu. Nimetame siis lihtsalt sedaviisi, et olen kogemuste kollektsionäär. Avastan iseennast ja kasvan iseendas läbi inimeste ja erinevate olukordade. Tänases hetkes hoian valguse ja armastuse ruumi neile, kes jõuavad minu juurde, et ära tunda oma Ikigai. Kingituse, millega nad siia maailma sündisid, et teenida iseennast ja seeläbi maailma enda ümber, et jõuda sügavama teadlikkuseni iseendast, oma kehast ja maailmast enda ümber.
Minu teadlikum teekond algas aastaid tagasi joogamaailma sisenedes. Samaaegselt õppisin läbi Reiki lähemalt tundma energiamaailma. Suured ja sügavamad muutused minu elus said alguse siis, kui ligi 13 aastat tagasi tänaval kokku kukkusin ja kiirabi mind teadvusetult haiglasse toimetas. Olin ületöötanud. Oma keha ja hinge müünud millegi teenistusse, mis mind salakavalalt aastate jooksul oli hävitama hakanud. Ma ei saanud enam aru, kes ma olen ja miks ma olen. Minust oli järele jäänud vaid zombistunud inimvare, millel oli tiitel – jurist ja personaliosakonna juhataja ühes suures organisatsioonis. Aga kes olen ma päriselt? Mis on minu tegelik olemus ja vajadus siin maamunal eksisteerimiseks? Olin end kaotanud, enne kui jõudsin end leida. Muutunud iseenda vaenlaseks ja hävitajaks, eirates oma vajadusi ja elades väljaspoole iseennast teiste hüvanguks.
Mu füüsilisele ja hingelisele kokkuvarisemisele järgnes ligi kolm aastat totaalset maavärinat isiklikus elus, mille jooksul kaotasin kõik, mida veel kaotada andis. Lagunes pereelu, kaotasin töö ja tervise, elu sundis loobuma mõneks ajaks ka kodumaast ning lähedastest. Välismaal unustasin isegi oma nime, kuna keegi ei suutnud minu võõrapärast nime õigesti hääldada… Elu lammutas mu nullpunktini… Kui ma kolm aastat tagasi, enne kui mu eelmine elu hääbuma hakkas, aimasin teadvat, kes ma olen, siis sel hetkel olin vastakuti teadmatusega iseendast ja sellest, mis edasi saab… Vana mina oli surnud, aga uut ei olnud veel olemas… Paus nootide vahel… Ja see oli hirmutav…
Algas aastate pikkune ülesehitustöö nullist, kergusesse ja lihtsusesse, teadlikkusse nii iseendast ja seeläbi arusaamisse ümbristsevast maailmast. Usk ja lootus olid kui ameerikamäed, vaheldudes elust loobumise mõtetega… Tagasivaadates on see ilus teekond olnud, mis hõredama teadlikkusega tekitas transformatsioonist tingitud kannatuste tugevat pohmelust, aga mida avaramaks ja sügavamaks sai maailm minu sees, seda kergem oli turvakookoni kihte enda ümbert heita ning alistumisse ja haavatavusse kasvada. Ikka lähemale iseenda pärisolemusele. Muutused minus, millele ma enam vastu ei võidelnud ja lubasin neid teadlikult kogeda, vastasid igas hetkes mulle üha leebemalt ning andsid kogeda vaid mõningast ebamugavustunnet kaitsemüüride langemisel, pakkudes vastu avaramat valguse- ja armastuseruumi minu olemisele.
Terapeudiks kasvasin läbi iseenda aitamise. Idamaiste praktikateni juhtis mind mu enda tervis. Olles 3-eluaastast alates põdenud astmaatilist bronhiiti, olnud allergik ning tunnistatud laktoositalumatuks, tekkis sügavam huvi iseenda tervendava väe äratamise vastu. Kui ligi 18 aastat tagasi kirjutati mulle välja astmaatiku inhalaator ja märgiti diagnoosiks, et 70%-lise tõenäosusega saab minust astmaatik, siis otsustasin oma tervise eest ise vastutuse võtta. Kui on olemas „nupp“, mis lülitab välja immuunsüsteemi, siis leidub ehk „nupp“, mis lülitab sisse isetervenemise. Selleks „nupuks“ sai minu jaoks idamaade meditsiin.
Tänaseks päevaks olen täielikult tervenenud ning ei ole lääne meditsiini abi pidanud kasutama juba aastaid. Ise hindan lääne ja idamaise meditsiini koostööd kliendi parimates huvides, mis toetab inimese keha piiramatut võimet isetervenemise iidse tarkuse ülesäratamisel.
Sügavam tarkus ja teadlikkus kehast ning energiatest on tulnud minu aastatepikkusest kogemuspagasist hiinameditsiinis ja erinevaid jaapani tervendusteraapiaid jaapanlastelt õppides (Shiki meridiaaniteraapia erinevatele energiatüüpidele, Shindo massaaž, Shindo venitustund- grupis ja eratunnina, moksa taimeteraapia). Šamanism ja looduse rütmidega üheshingamine ning nähtamatu maailma kohalolu on minu igapäevaelu.
Praeguses Elus olen kehastunud kogemuseks, et olla inimestele toeks ja nende teenistuses läbi keha- ja energiatöö tarkuse ning läbi mentorluse peegelduste avarama teadlikkuseni iseendast. Hingelise ja vaimse kasvu kõrval pean oluliseks kehastumist, st hinge ja keha koostööd, teadlikku ühendust oma füüsilise kehaga (embodiment, somatic consent). Lisaks on Elu andnud mulle südant soojendavaid võimalusi olla sünnitoetaja, juhendada PranaSanna NTB hingamisõhtuid ja hoida ruumi ning aidata klientidel avaneda sügavates protsessides dearmouring tervenduskunsti terapeudina. Sõsarkonnaga koguneme Kuuretriitidel, kus hoian ruumi ja viin läbi erinevaid puhastus- ja vibratsiooni tõstvaid praktikaid. Suvel aitan lennutada naiste energiaid ja väge igaaastastel naisteretriitidel. Aeg ajalt olen ruumi hoidjaks-assistendiks rahvusvahelistel Dearmouring Arts koolitus-retriitidel. Sisemise väe jõustamiseks, iseenda sügavama mõistmiseni jõudmiseks ja oma varjukülgedega tööks on nii naistele kui meestele 3-kuuline valguse teejuhi programm iseendasse (sisaldab nii energeetilisi kui kehalisi kogemisi, ka peegeldavaid vestlusi).
Inimesena ja naisena olen endasse sügavamale kasvanud erinevatel šamanistlikel rännakutel üle maailma, ka palverännakutel Hispaanias, Santiago de Compostela radadel ning Jaapanis, Shikoku88 budistlik-šamanistlikku teekonda kogedes. Viimasest sündis südames ja Pilgrimi kirjastuses raamat “Värav hingede maailma. Ichi-go ichi-e 一期一会 Hetk, mis iial ei kordu” (2019).
Minu jaoks on Elu teekond. Vaatan oma Elu kui teadlikku teekonda läbi suhete. Kõige olulisem suhe, mis mul on, on suhe iseendaga. Kui mõistan iseennast, on mul parem võimalus targalt suhtes olla kogu maailmaga ja toetada neid, kes minu juurde jõuvad. Iga inimene jõuab minu ellu hetkel, mil aeg on selleks küps! Iga ilusa hinge ruum ja sisemine teemant saab olema hoitud armastusega?
Armastusega, Merike ❤️
